Robotite arengut enim mõjutavate tehnoloogiate hulgas on lisaks tehisintellektile, suurandmetele, positsioneerimisele ja navigatsioonile ülioluline roll ka sensortehnoloogial. Töökeskkonna ja objekti oleku väline tuvastamine, roboti enda tööoleku sisemine tuvastamine koos põhjaliku infovahetusega muudavad andurid tõeliselt "masinad" "inimesteks", tagades tööstusliku tootmise automatiseerimise, mehitamata ajakohastamise ja arendamise.
Viimastel aastatelHiina robootikatööstuson saavutanud häid arendustulemusi ning laialdaselt on kasutatud nii tööstusroboteid, teenindusroboteid kui ka eriroboteid. Ühest küljest on see tihedalt seotud globaalse nõudluse pideva vabanemisega automatiseeritud tootmise järele ja üha mikrotasemel demograafilise dividendiga. Teisalt tänu erinevate intelligentsete tehnoloogiate pidevale edenemisele ja täiustamisele.
Robotite arengut enim mõjutavate tehnoloogiate hulgas on lisaks tehisintellektile, suurandmetele, positsioneerimisele ja navigatsioonile ülioluline roll ka sensortehnoloogial. Peamise tuvastamisseadmena on andurid nagu meedium robotitele maailma mõistmiseks, andes neile võimaluse tajuda väliskeskkonda. Tulevikus, asjade Interneti ja intelligentse taju ajastu kiirenedes, sisenevad robotid uude informatiseerimise ajastusse ja trendiks saab intelligentsus. Selle uuenduse ja arenduse saavutamiseks jäävad andurid üheks oluliseks ja asendamatuks sõltuvuseks.
Robotite arendamiseks on vaja andureid, mis seda toetavad
Praegu võivad robotitel olla paindlikud poosid, tundlik intelligentsus ja täisautomaatsed toimingud. Kõik need inimestega sarnased füüsilised rakendused ja sensoorsed funktsioonid ei saa hakkama ilma andurite õnnistuseta. Robotite jaoks on andurid inimese jaoks nagu erinevad meeleorganid. Robotite viis tajuvõimet, nagu nägemine, jõud, puudutus, lõhn ja maitse, edastavad andurid.
Inimese tajuorganitest võimsamad andurid ei suuda mitte ainult anda robotitele tajufunktsioone väljastpoolt, vaid tuvastada ka robotite endi sisemise tööoleku. Tuvastades ja mõistes liigendite asukohta, kiirust, temperatuuri, koormust, pinget ja muud teavet ning seejärel tagasisidet kontrollerile, moodustatakse suletud ahelaga juhtimine, mis tagab ja parandab tõhusalt roboti tööd ja tundlikkust. ise.
Töökeskkonna ja objekti oleku väline tuvastamine, roboti enda tööoleku sisemine tuvastamine koos põhjaliku infovahetusega muudavad andurid tõeliselt "masinad" "inimesteks", tagades tööstusliku tootmise automatiseerimise, mehitamata ajakohastamise ja arendamise. Samal ajal on andurid jagatud ka paljudesse alamkategooriatesse, peamiselt intelligentsete andurite rakendusteks, mis soodustavad teenindusrobotite ja spetsiaalsete robotite tulevase luure ja teabe uut uuendamist ja arendamist.
Hiina sensori arendamineseisab silmitsi nelja peamise raskusega
Tänapäeval muutub Hiina andurite tööstuslik ökosüsteem poliitikast ja turgudest ajendatuna üha täiuslikumaks, kusjuures selgroogettevõtted osalevad projekteerimises, tootmises ja muudes protsessides. Mõned teadusasutused on loonud ka asjakohased teenindusplatvormid, et edendada tööstuslikku innovatsiooni ja arengut. Kuid tööstuse hilise alguse ja suure konkurentsisurve tõttu on Hiinas sensorite väljatöötamisel endiselt neli suurt raskust.
Üks on see, et võtmetehnoloogiad pole veel läbimurdeid saavutanud. Andurite disainitehnoloogia hõlmab paljusid distsipliine, teooriaid, materjale ja tehnilisi teadmisi, millest on raske läbi murda. Praegu pole Hiina talentide puudumise, kõrgete uurimis- ja arenduskulude ning ettevõtetevahelise konkurentsi tõttu veel läbi murdnud mõningaid levinumaid andurite võtmetehnoloogiaid.
Teiseks on ebapiisav industrialiseerimisvõime. Hiina ettevõtete mahajäänud tehnoloogilise tugevuse ja tööstuse arendusnormide puudumise tõttu ei sobi kodumaiste andurite tooted, mitte seeriaviisiliselt, korduv tootmine ja tige konkurents, mille tagajärjeks on toote halb töökindlus, tõsisem madal hälve ja industrialiseerimine ei ole võrdeline sordi ja seeriaga ning saab pikka aega toetuda ainult välismaisele impordile.
Kolmas on ressursside vähesus. Praegu on Hiinas üle 1600 anduriettevõtte, kuid enamik neist on väikesed ja mikroettevõtted, mille kasumlikkus on nõrk ja juhtivate tehnoloogiaettevõtete puudumine. Lõppkokkuvõttes toob see kaasa kapitali, tehnoloogia, ettevõtte paigutuse, tööstusstruktuuri, turu ja muude aspektide hajutamise ning võimetuse ressursse tõhusalt koondada ja küpset tööstuslikku arengut.
Neljandaks on tipptasemel talente suhteliselt vähe. Kuna sensoritööstuse areng on alles algusjärgus, on kapital, tehnoloogia ja tööstuslik vundament suhteliselt nõrgad. Lisaks hõlmab see paljusid erialasid ja nõuab laialdasi teadmisi. Uusi tehnoloogiaid tuleb pidevalt juurde, mistõttu on raske tipptasemel talente liituma meelitada. Lisaks on ebatäiuslik ja ebamõistlik talentide väljaõppe mehhanism Hiinas toonud kaasa ka talentide puuduse selles valdkonnas.
Intelligentsetest anduritest saab tuleviku koht
Kuigi Hiinas on andurite arendamisel endiselt lahendamata probleeme, avab sensoritööstus ka uusi arenguvõimalusi globaalse intelligentse eluviisi ja intelligentse tootmise trendi raames. Niikaua kui suudame sellest kinni haarata, suudab Hiina veel arenenud riikidele järele jõuda.
Praegu on andurite turg järk-järgult nihkunud tööstusautomaatikalt tarbekaupadele, eriti kodumasinatele ja autoanduritele. Nende hulgas kasvab kiiresti autoelektroonika turu mastaap 15-20% aastas ning suureneb ka autoandurite arv. Uute tehnoloogiate ja toodete (nt autonoomsed sõidukid) esilekerkimisega kasvab nõudlus uute andurite, nagu intelligentsed andurid, järele ka tulevikus.
Sellises olukorras peaksid kodumaised ettevõtted tõhusalt kasutama olemasolevaid poliitika dividende, aktiivselt edendama tehnoloogia ja põhikomponentide uurimist ja innovatsiooni, looma tervikliku tööstusstruktuuri süsteemi, pidevalt parandama oma rahvusvahelist konkurentsivõimet ja leidma soodsa positsiooni tulevase uue tundliku turu jaoks. mägismaa!
Postitusaeg: 02.02.2024